Dálvvi 1838–39 bođii fránskalaš dieđalaš ekspedišuvdna Davvi-Norgii ja Áltafiordii dutkat luonddofenomena Davvi-guovlluin. Ekspedišuvnna jođihii fránskalaš marinalækna ja luonddudutki Paul Gaimard, ja maŋŋelis lea dat dovddus nugo Gaimard-ekspedišuvdna, dahje La Recherche—ekspedišuvdna, laivva nama mielde mii adnojuvvui. Mátki lei oassi dán dihte Commission scientifique du Nord, stáhtalaš fránskalaš satsingii mii galggai kártet luonddudilálašvuođaid Arktisas ja Davvi-Eurohpás, earret eará Norggas ja Finnmárkkus.
Guovssahas almmá kamera
Otne dokumenterejuvvo guovssahas dábálaččat kameraiguin, sensoriiguin ja satellittiiguin. Muhto 1830-logus ii lean geavahahtti vuohki govvidit fenomena mii álo rievdá hámi, allodaga ja nannejumi. Čoahkkinjierbmá lei analogalaš: ekspedišuvnnas ledje dáiddárit mielde, geat sárgojedje dan maid sii oaidnedje almmi alde.
Dát sárgumat almmuhuvvojedje maŋŋelis plánsjen ja leavgge bures Eurohpás. Otne árvvoštallojuvvojit dat sihke eallináiggi (samtidige) suhtes dárkilis čájálmasan guovssahasa birra ja dáiddahistorjjálaš dokumeantan áiggis go dieđa ja visuála ovdanbuvttadeapmi ledje hui lahka oktavuođas.
Čilgehus: Manin ii sáhttán govvidit guovssahasa?
Govvideapmi lei 1830-logus dušše hui ráddjejuvvon hámis, muhto eksponerenaiggit ledje guhká ja rusttegat ledje unnán čuovgga-ávdnásaččat. Guovssahas rievdá hámi sekunddain, ja dan dihte ii lean vejolaš dan «bisset» govvii. Easka 1800-logu loahpas šattai teknihkalaččat vejolaš govvidit guovssahasa.
Parallaksa praktihkas
Ekspedišuvnna teknalaččat áhkehahtti oassi lei geahččalus rehkenastit guovssahasa allodaga eatnama badjel. Metoda lei vuođđuduvvon prinsihpii mii ain geavahuvvo astronomiijas ja romsafárus: parallaksa. Go árvvoštallá seamma guovssahashámi seamma áiggiin guokte báikkis, gos gaskavuohta lea dovddus, de sáhttá geometriija bokte rehkenastit man allage guovssahas lea.
Maŋŋeláiggi gálduid mielde ledje oaidnanbáikkit Bossekopis ja Djupvikis. Boađusát doallanáiggis adnojuvvojedje eahpesiđđat. Guovssahasdutki Sophus Tromholt čálii 1885:s ahte mihttomearrimat eai addán duhtavaš boađusa, ja čujuhii menddo oanehis gaskavuođa oaidnanbáikkiid gaskkas nugo vejolaš čilgehussan.
Čilgehus: Mii lea parallaksa?
Parallaksa lea geometriijalaš prinsihppa gos muhtun ášši čájeheaddji (tilsynelatende) sajádat rievdá go dan oaidná guokte iešguđetlágan báikkis. Go dovddá oaidnanbáikkiid gaskavuođa ja čoahkkana (vinkel-)earu áššái, de sáhttá matematihkalaččat rehkenastit gaskka—dahje allodaga. Prinsihppa geavahuvvo buot, rájes álge-oaiviliin mihttit gaskavuođa, gitta otná romsateknologiijai ja satellittnavigašuvdnii.
Deaddileaddji logut – otná čalmmiin
Otná máhtu mielde čájehit mihttomearrimat ođđa čuovggaid. Fránskalaš dutkit Auguste Bravais ja V. Lottin rehkenasttedje guovssahasa allodaga gaskii 90 ja 150 kilomehtera. Fysihkkár Asgeir Brekke čujuhii 1982:s ahte dát lea hui áidnalunddot buorre árveheapmi, daningo otná dutkan dábálaččat bidjá guovssahasa gaskamearriduvvon allodaga sullii 110 kilomehtera.
Álta Musea lea maŋŋelis čoahkkánit dán čielga vugiin: Rehkenastimat jagiin 1838–39 leat lahka boađusiid maid olu eanet ovdánan dutkamat maŋŋelis Tromholt ja Størmer barggaiguin addet.
Čilgehus: Man allage lea guovssahas duođaid?
Guovssahas šaddá go sáhttán partihkkalat beaivvis boahtet ja bohtet čiekčame gássaiguin atmosfáras.
- Sáhttá orrut gitta 500 km bajás go lea nannoseappot aktivitet.
- Dábálaš allodat: sullii 100–120 km
- Sáhttá leat nu vuollegis go 80 km
Vuođđu guovssahasguovddáža várás
Go Álta otne čatnás guovssahasdutkamii, de dávjá leat várriobservatoriijat Háldis ja Talviktoppenis maid loktet ovdan. Muhto fránskalaš ekspedišuvdna čájeha ahte olu metodihkalaš vuođđu lei bidjon ovdal dán, lagaš fiordda.
Bossekopis ledje buorit oaidnandilit, stabila horisonta ja buorre beassan dálvvi čađa. Danne čájeha ekspedišuvdna 1838–39 áiggeáiggis teknologalaš ja metodihkalaš läbimurdan guovssahasa áddemis – ja dehálaš čilgehussan manne Álta-guovlu maŋŋelis oaččui guovddáš sajádagas riikkaidgaskasaš guovssahasdutkamis.
Mis leat vel eanet dakkár unna mohtoriid guovssahashistorjjás Háldis “lagers” – muitalusat olbmuin, báikkiin ja geahččaladdamiin mat leat leamaš mielde ráhkadeames dan maid mii otne diehtit guovssahasa birra.
Boahtte “tilbakeblikkain” joatkit mii dán línjjas ovddosguvlui, veahá lagabuidda dasa mo fenomena easka easka šattai áddehahtti. Dat gii vuordá, vuordá dávjá ii diehtteláhkai.
Oaidnaleapmi boahtte pennestreavkkas
HXšh