Mii háliidimet dahkat historjjá Háldi- ja Talviktoppen birra álkit gávdnat, áddet ja geavahit eanet olbmuide. Odne almmuhit mii danne halde.no sámegillii ja eŋgelasgillii.
Dát lea unna, muhto dehálaš olahusmearka min várás. Dán prošeavtta leat mii bargan guhkes áiggi, lávkki lávkái, ja mihttomearri lea álo leamaš ahte giellaválljen galgá doaibmat praktihkas – ii dušše čájehit bures bábiriin.
Háldi lea máŋggaide báiki mii boahtá ovdan guovssahasdutkama ja huksejumiid bokte bajimusas – ja vásihusa bokte go čuožžá muhtun báikkis lándšáfttas mii mearkkaša juoidá. Muhto Háldi lea maiddái báiki mas lea sámi mearkkašupmi, guovllus gos sámi giella ja kultuvra gullet. Go mii Háldečohka olbmát bargat seailluheami ja ovdanbuktima birra historjjái mii lea čatnán Háldečohka- ja Dálbmeluoktačohka, de šaddá čielggan ahte ovdanbuktin lea maiddái ovddasvástádus.
Jođiheaddji, Håkon Kristian Haldorsen, cealká ná:
«Čoahkkin lea ahte dát galgá leat ávkkálaš. Go don válljet giela, de galgá don gávdnat ovddas ja oažžut dieđuid maid dárbbašit, nu ahte dat doaibmá.»
Prošeakta mii leat huksen lávkki lávkái
Máŋggagielatvuohta ii dušše guoskka jorgalit muhtun oassiid. Vai dat šaddá geavahahttin, ferte buot čatnat oktii: struktuvra, fállopunktat, bistevaš teavsttat, historjjálaš čilgehusat ja praktihkalaš dieđut. Danne lea mii fertet mannat čađa neahttasiiddu ollisvuođain, čorget, heivehit ja geahččalit (teste) mátkkis.
Mii leat bargan dan leasa mii heive áŋgiruššanorganisašuvdnii: ovddosajus bidjan dan deháleamos, ja huksen viidáseappot dan ala.
Prošeakta lea maiddái bures vuođđuduvvon organisášuvnnas. Jahkečoahkkin lea mearridan ahte máŋggagielat olámuttusvuohta galgá leat okta min sáhtuin 2026:s. Stivra lea čuovvulit konkreahta čoavdosiiguin: maid galggai jorgalit álggos, mo giellaválljen galggai doaibmat, ja mo mii sáhttit doallat dán ođasin duodjibarggu ránmmaid siskkobealde. Mii bargat maiddái gávdnat sámi, kveana ja eŋgelas nammaid organisášuvdnii, maid lea pláneduvvon mearridit jahkečoahkkimis 2027:s.
Máŋggagielatvuohta oassin ollisvuođas
Mii eai álgán dán dan dihte go muhtun bivdii min. Mii álgán dan dan dihte go mii jáhkkit ahte lea riekta ahte sámegiella oaččá duođas sajádagas ovdanbuktimis go mii bargat sámi gielaguovllus. Midjiide guoská dát dasa ahte sámegiella ii galgga leat lasáhus, muhto giella mii duođaid sáhttá geavahuvvot – seamma láhkai go dárogiella.
Haldorsen čujuha erenoamážit namaide ja doahpagiidda:
«Go mii geavahit Háldi ja sámi doahpagiid doppe gos dat gullet, de šaddá ovdanbuktin eanet dárkilis. Dat dahká maiddái ahte neahttasiidu buorebut spegála báikki.»
«Stuorra servodat váldii eret nama Háldi. Dál geahččalit mii addit veahá» Háldi ruovttoluotta."
Eŋgelasgielat veršuvdna guoská vuosttažettiin olámuttusvuođa. Mii diehtit ahte máŋggat geat leat norran Háldi birra, eai dárbbašlaččat máhte dárogiela dahje sámegiela. Go vuođđodieđut leat eŋgelasgillii, de šaddá álkit áddet makkár báiki dát lea – ja maid mii bargat.
Mis lea maiddái guhkesáiggi mihttomearri: oažžut kveanagiella mielde neahttasiidui. Go mii juo hukset máŋggagielat čovdosa, de háliidit mii ahte dat sáhttá fátmmastit eanet gielaid mátkkin. Kveanagiella lea danne luondduleamos oassi min boahttevaš geahččaleamis, vaikko ii leat kapasitehta oažžut dan sajás dán almmuheapmái.
Seammás guoská kveanagiella eanet go dušše lasihit ođđa giellaválljema. Mii dárbbašit buori jorgalusaid, riekta terminologiija ja vuogi mo sisdoallu fuolahuvvo, vai kveanagiella šaddá duođas ja geavahahtti oassi neahttasiiddus. Jus dus lea kveanagiellamáhttu, dahje don dovddát muhtun gii sáhttá veahkehit gielain, doahpagiin dahje kvaliteahtadárkkisteapmiin, de oza minin oktavuođa.
Manin mii bidjat nu ollu barggu dán ala?
Mii leat bidjan olu barggu dán prošeaktai, dan dihte go giella mearkkaša praktihkas. Giella dahká dieđuid álkit áddet, muhto dat muitala maiddái geas sisdoallu lea ráhkaduvvon. Go eanet olbmot sáhttet lohkat gielas mas sii dovdet iežaset sihkkaris, de šaddá álkit gávdnat ovddas, geavahit neahttasiiddu ja leat mielde.
Danne lea leamaš dehálaš midjiide ahte sámegiella ja eŋgelasgiella eai šat dušše “lasásiiddut”, muhto duođas giellaveršuvnnat mii doaibmet. Seammás leat mii áŋgiruššanorganisašuvdna, ja dat váikkuha leasa. Dat ii leat golut mii leat stuorámus hehttehus, muhto áigi mii mis lea olámuttus.
Nugo Haldorsen cealká:
«Ruđain ii máksá dat nu olu, muhto áiggis máksá dat midjiide olu duodjibarggu. Mis ii leat vejolašvuohta láigošit muhtun jorgalit ja hálddašit – mii fertet dahkat barggu stivrra ja miellahtuid bokte.»
Dat máksá ahte muhtun áiggiid sáhtát oaidnit ahte ođđasat, ođastusat dahje ođđa vuolle-siidut álggos boahtet dušše dárogillii. Mii čuovvulit dan nu jođánit go mii sáhttit, muhto mii háliidit maiddái leat rabas ahte muhtun geardde váldá veahá áiggi ovdalgo buot lea sajás buot gielain.
Sámegiela dáfus geavahit mii dan máhtu mii mis lea ja mii lea searvvi birras. Mii diehtit ahte muhtun áššit sáhttet dárbbašit heiveheami, ja danne leat mii válljen álgit ja buoridit mátkkis.
«Mii sávvat ahte olbmot muitalit jus oaidnet juoidá mii sáhttá šaddat buoret. Mii jáhkkit ahte lea buoret ahte lea jorgalus mii sáhttá buoriduvvot, go ii leat jorgalus mihkkege.»
Mii bovdet du veahkehit – stuoris ja unnásis
Mii leat ollásit dárbbašan dieđuid ja veahkki vai doallat giellaveršuvnnaid ođasin. Jus oaidnát meattáhusaid, dus leat evttohusat doahpagiide/báikenamaide, ideat, dahje háliidat veahkehit teavsttaiguin dahje gálduiguin, de mii illudit gulllat dus.
Vi tar også imot tekstbidrag og kilder som kan styrke formidlingen – små og store innspill gjør en forskjell.
Sádde min e-poastta: sprak@halde.no
Dán láhkai sáhtát veahkehit
Gieladárkkisteapmi ja divvun
Oaidnátgo meattáhusaid dahje heajos hápmi sámegillii dahje eŋgelasgillii? Sádde min gerne evttohusaid.
Oahpagat ja namat
Leatgo dus evttohusat buoret terminologiijaide dahje báikenamaide?
Teavstta-buorideapmi
Háliidatgo čállit oanehis teavstta dahje artihkkala, erenoamážit sámegillii? (Ja guhkesáiggi geažil maiddái kveanagillii)
Gáldut ja dokumentašuvdna
Leatgo dus govat, dokumeanttat dahje muitalusat mat sáhttet nanne ovdanbuktima?