Njuolggadusat
Dohkkehuvvon jahkečoahkkimis 17. ođđajagimánu 2026, dakkaviđe fápmui.
§1 Namma ja vuođđudeapmi
Organisašuvnna namma lea Haldetoppens Venner. Organisašuvdna lei vuođđuduvvon 14.06.2024.
§ 2 Organisasjonens tilknytning
Haldetoppens Venner lea iešráđđi beroštussearvi, mii ii leat čatnán religiošalaš oainnuidii, oskkui dahje geavahussii, eará organisašuvnnaide dahje politihkalaš ideologiijaide. Organisašuvdna sáhttá dattege dahkat ovttasbarggu eará ávkkálaš doaibmiiguin vai nanne iežas ulbmila ja doaimma.
§3 Ulbmil
Organisašuvdna galgá lágidit ja/ dahje čilget historjjá, prošeavttaid ja doaimmaid vai sihkkarastit—muhto ii ráddjet—olámuttosvuođa, oassálastima ja áŋgiruššama buohkaide, váttuheapmi ahte lea eallinagi, čatnaseami, duogáža dahje doaimmahehttevuogi dáfus, nu guhká go ruhta diktá.
Mihttomearri-paragráfa rievdadeapmi gáibida uhcimus 4/5 eanetlohku dábálaš jahkečoahkkimis ja ferte nannet erenoamáš jahkečoahkkimis 6 mánu sisa.
Haldetoppens Venner mihttomearri lea čohkkedit ruđaid ja doarjut prošeavttaid mat buoridit, fuolahit ja sihkkarastit bistevaš ovdáneami Háldi, Vuoranšnjárggaháldi, Talviktoppenis ja sin birrasaš guovlluin Álta suohkanis. Dát fátmá huksehusaid sisdoalu, fuolla-bargguid, turraid ja dáhpáhusaid lágideami, suveniraid vuovdima ja álki biebmu/juhkamuša fálaldaga.
Organisašuvnna mihttomearri lea maiddái dokumenteret, digitaliseret ja čilget historjjá mii lea čatnán dáid guovlluide ja sin rollii guovssahas-dutkamis Norgga gonagasriikkas.
§4 Miellahtuvvan ja miellahtut
Miellahtuvvan lea rabas buohkaide geat háliidit doarjut organisašuvnna mihttomeari. Njealji miellahtuvuohki leat: dábálaš miellahtun, bearrašiid miellahtun, doarjamiellahtun ja ávkkálaš/áibbas miellahtun (æresmedlem). Miellahtomáksu mearrida jahkečoahkkin juohke jahkái.
a) Dábálaš miellahtuvvan addá jienastanvuoigatvuođa jahkečoahkkimis, oassálastima buot dáhpáhusaide ja doaimmaide, ja vejolašvuođa váikkuhit suorgái ja mearrádusaide.
b) Bearrašiid miellahtuvvan addá olles bearrašii beassama dáhpáhusaide ja doaimmaide; badjerádji lea 5 olbmo juohke miellahtuvvanii, juohke ruoktučujuhusa mielde.
c) Doarjamiellahtun lea sidjiide geat háliidit doarjut ruđalaččat almmá jienastanvuoigatvuođa. Doarjamiellahtut ožžot dieđihusaid/nyhetsbrev, bovdet muhtun dáhpáhusaide, ja sáhttet veahkehit prošeavttain ja fuolla-bargguin.
d) Stivra sáhttá nammadit áibbas miellahtuid guhkes áiggi ja/ dahje erenoamáš ávkkálaš barggu dihte. Dáid miellahtuid vuoigatvuođat leat seammá go dábálaš miellahtuin, ja sáhttet—jus háliidit—leat friddja miellahtomáksus.
§5 Etihkalaš njuolggadusat
Haldetoppens Venner, dan miellahtut ja vuollegaš doaimmaheaddjit geat bargot organisašuvnna ovddas, geatnegahttet ieža heivehit, mieldeváldit ja bistevuođalaččat doaimmahit organisášuvnna árvvuid mielde. Njuolggadusat galget sihkkarastit luohttámuša, rabasvuođa ja suodjaluslažža hálddašeami buot barggus ja ovttasbarggus mii guoská dilálašvuođaide, ruhtadoallui, luonddui ja mihttomeari árbiide.
a) Persovnadieđuid gieđahallan galgá leat lágain ja njuolggadusain. Persovnadieđut seailluhuvvojit dušše nu guhká go dárbbašit mihttomeari várás, ja miellahtuin lea vuoigatvuohta oaidnit ja gáibidit sihkkarastin/sihkkarastit (slette).
b) Stivra galgá ráhkadit ja doallat ávkkálaš etihkalaš njuolggadusaid. Buot miellahtut, luohttámušolbmot, čatnán fitnodagat ja bargin olbmot galget čuovvut njuolggadusaid.
c) Ovttasbargo-šiehtadusat olggo-aktoraiguin fertejit leat mihttomeari ja etihkalaš njuolggadusaid sisa. Stivra dohkkeha ja čállá šiehtadusaid. Stivra ii sáhte váldit loana, kredihta-šiehtadusa dahje eará guhkes áiggi vealggi almmá jahkečoahkkima ovdal dohkkeheami (ii guoská dábálaš, oanehis doaibmageatnegasvuođaide budjehta sisa). Stivra ii sáhte dahkat šiehtadusaid mat buktet stuora ruhtalaš riskka dahje geatnegasvuođaid, mii fátmá šiehtadusaid badjel NOK 200.000 juohke kaleandarjahkái ja/ dahje šiehtadusaid mat sáhttet váikkuhit oainnu/ámada, almmá ahte ášši ovddiduvvo jahkečoahkkimii.
Organisasjonen, ved styret, kan fritt søke og motta inntekter innenfor de etiske retningslinjer som foreligger årsmøtet. Styret kan ikke inngå avtaler som påfører organisasjonen vesentlig økonomisk risiko eller forpliktelser, herunder avtaler over 200.000 norske kroner pr. kalenderår, og/ eller avtaler som kan påvirke organisasjonens omdømme, uten at saken forelegges årsmøtet.
d) Jus leat rihkkun njuolggadusaid, geavahan ruđaid boasttá dahje eará geatnegasvuođaid rihkkun, sáhttá stivra addit šleađgaduvvan doaimmaid: váruhus, gaskkalduhttin dahje olggosbáhkken. Garvvit rihkkumat galget áššemeahttumiid (e.g. eiseváldit) dieđihit.
§6 Jienasteapmirievttit ja válljenbistevuohta
a) Jienastanvuoigatvuohta ja válljejupmi guoská dábálaš miellahtuid ja bearrašiid miellahtuvvama ovddasteaddjiide geat leat registrerejuvvon ja máksán miellahtomáksu maŋimušat guokte vahku ovdal jahkečoahkkima.
b) Doarjamiellahtuin ii leat jienastanvuoigatvuohta iige sáhte doallat luohttámušdoaimmaid, muhto sáhttet oassálastit doaimmain ja doarjut eará vugiiguin.
c) Stivrra jođiheaddjis lea “dobbeltjietna” / casting vote jus lea jietnanađđá.
§ 7 Miellahtomáksu
Kontingenten fastsettes av årsmøtet og betales forskuddsvis for Miellahtomáksu mearrida jahkečoahkkin ja dat máksojuvvo ovddasveardde dán jahkái.
Miellahtut geat leat velgat máksu badjel ovtta jahkái, eai leat jienastanvuoigatvuođas iige eará vuoigatvuođain, ja stivra sáhttá čuohcat sin miellahtulisttus. Ođđasit beassá dušše go buot velggat leat máksojuvvon.
Miellahtomáksu 2025:s lea NOK 300 dábálaš miellahtuvvanii, NOK 500 bearrašiid miellahtuvvanii ja NOK 100 doarjamiellahtunii.
§8 Jahkečoahkkin
Jahkečoahkkin lea organisašuvnna allamus eiseváldi. Jahkečoahkkin doallojit juohke jagi ovdal cuoŋománu loahppa ja stivra galgá čuoččuhit dan uhcimus 1 mánu (4 vahku) ovdal čálalaš dieđáhusa bokte. Evttohusat galget leat stivrii sáddejuvvon uhcimus 2 vahku ovdal. Olláslaš áššelisttu galgá leat olámuttus miellahtuin uhcimus 1 vahku ovdal.
Evttohusat njuolggadusrievdadusaide galget leat stivrii sáddejuvvon 6 vahku ovdal jahkečoahkkima.
Buot miellahtut sáhttet leat mielde. Jahkečoahkkin ja/ dahje stivra sáhttá bovdet olggo-olbmuid ja/ dahje media. Jahkečoahkkin sáhttá giddet čoahkkima sierradáhpáhusain.
Juohke olbmos lea dušše okta jietna, iige sáhte jienastit fullmaktain. Dábálaččat dohkkehuvvo mearrádus simpplalaš eanetlohkuin. Guoros jienat eai rehkenastojuvvo. Jođiheaddjis lea casting vote jus lea jietnanađđá.
§9 Jahkečoahkkima barggut ja doaimmat
Jahkečoahkkin lea mearridanbistevaš (beslutningsdyktig) go čoahkkin lea čuoččuhuvvon njuolggadusaid mielde. Stivrra jođiheaddji rahpá čoahkkima, bivdá jahkečoahkkimis dohkkehit čoahkkinbovdehusa, ja jođiha dirigenttaid válljema.
Jahkečoahkkin mearrida iežas forretningsorden, ja dása galgá fuomášit:
a) Dovddahit/doarjut čoahkkinbovdehusa ja čoahkkinjođiheami.
b) Dovddahit áššelisttu.
c) Áššit biddjojit jienasteapmái maŋŋel go leat gieđahallojuvvon, muhto jus okta miellahtun bivdá, de sáhttá ášši mannat orienterema ja stivrra rávvema bokte ovdal mearrádusa.
d) Mearrádusat dahkkojuvvojit simpplalaš eanetlohkuin, muhto jođiheaddji ja váldojođiheaddji válljen gáibida absoluhtta eanetlohku.
e) Njuolggadusrievdadusat gáibidit 2/3 eanetlohku dábálaš jahkečoahkkimis. Jus lea jietnanađđá, de lea stivrra jođiheaddjis dobbeltjietna. Jahkečoahkkin sáhttá mearridit áššiid čálalaš gieđahallamiin. Evttohuvvon kandidáhtat fertejit leat jearahuvvon ja leat addán miehtemiela. Jahkečoahkkima mearrádusprotokolla, mas leat mearrádusat, vuollái jienastuvvon ja hilgojuvvon evttohusat, almmuhuvvo nu fargga go vejolaš searvvi neahttasiiddus.
Jahkečoahkkin galgá:
a) Gieđahallat organisašuvnna jahkemielddusa (årsmelding).
b) Gieđahallat organisašuvnna rehkenastima (regnskap).
c) Gieđahallat sáddejuvvon evttohusaid.
d) Mearridit miellahtomáksu dán jahkái dahje mearriduvvon áigodahkii.
e) Dovddahit organisašuvnna budjehta.
f) Válljet stivrra miellahtuid ja stivrra jođiheaddji, válljenkomitea, rehkenastinčálli (regnskapsfører) ja revisor, jus jahkečoahkkin gávnnaha dán dárbbašlažžan dán jahkái.
§ 10 Stivra
Organisašuvnna jođiha stivra mas leat uhcimus 2 ja buoremus 5 ovttaolmmošlaš, máksán miellahtut, geat jahkečoahkkin vállje. Stivra vástida beaivválaš doaibma ja jahkečoahkkima mearrádusaid čađaheamis. Stivra vállje ieš ruhtadoalli (kasserer) ja čálli/sekretæra.
Stivra galgá:
a) Čađahit jahkečoahkkima mearrádusaid.
b) Nammadit dárbbu mielde komiteaid/joavkkuid/olbmuid dihto bargguide ja ráhkadit instruksa sidjiide.
c) Hálddašit ja doallat dárbbašlaš kontrolla organisašuvnna ruđain ja áiggiin, gustojeaddji instruksaid ja mearrádusaid mielde.
d) Ovddastit organisašuvnna olggobealde.
e) Jođiheaddji bovde stivrračoahkkimiid dárbbu mielde.
f) Stivra lea mearridanbistevaš go eanetlohku stivrra miellahtuin lea sajis.
g) Mearrádusat dahkkojuvvojit eanetlohkuin jienastuvvon jienain. Jođiheaddjis lea dobbeltjietna jus lea jietnanađđá, ja nu sihkkarastojuvvo ahte áššit eai šatta bisánit.
h) Stivra galgá dieđihit miellahtuid buot stuora ruhtalaš disposišuvnnaid dahje ovttasbargošiehtadusaid birra mat váikkuhit organisašuvnna guhkesáiggi doaimma. Dieđáhus galgá addojuvvot čálalaččat ja almmuhuvvot organisašuvnna neahttasiiddus.
§11-1 Ruhtadoallu
a) Organisašuvnna ruhtalaš resurssat ja áigi galget geavahuvvot dušše mihttomeariide njuolggadusain. Stivra vástida ahte ruđat hálddašuvvojit ávkkálaččat ja vuoiggalaččat norgga lágain ja organisašuvnna etihkalaš njuolggadusaid mielde. Ruđa-geavaheapmi boasttá dahje eahpedorvvolaš geavaheapmi galgá rapporterejuvvot stivrii, jahkečoahkkimii dahje eiseválddiide, ja rihkkumat galget gieđahallojuvvot juridihkalaš kanálaid bokte.
b) Organisašuvnna rehkenastin galgá reviderejuvvot jahkásaččat revisoris maid jahkečoahkkin vállje. Organisašuvdna galgá geavahit olgguldas, autoriserejuvvon revisora jus jahkečoahkkin mearrida dan, dahje go rehkenastin lea šaddan nu stuoris dahje kompleavssas ahte autoriserejuvvon revisjon lea dárbbašlaš norgga lágain. Revisorráporta galgá ovddiduvvot jahkečoahkkimii osan jahkerehkenastimis.
§11-2 Buhtadus / máksu (godtgjørelse)
Luohttámušolbmot eai sáhte ožžot honorára barggus organisašuvnnas jus ii jahkečoahkkin mearridit nu, muhto sáhttet ožžot ruhtamáddu (refusjon) duođaštuvvon ja duohta goluid ovddas, mat leat čatnán sin doaimmaide.
Golut mat buhtaduvvojit galget oidnot budjehtas ja rehkenastimis. Buot buhtadan/goluidruhtama gáibádusat fertejit leat duođaštuvvon ja stivrra dohkkehuvvon gustojeaddji njuolggadusaid mielde.
Organisašuvnna miellahtut, vuolggahuvvon (innleid) bargit ja/ dahje vuolggahuvvon fitnodagat sáhttet prošeavttain maid organisašuvdna čađaha ožžot máksu barggus gustojeaddji tariffaid mielde ja/ dahje kontráhtain mearriduvvon goluid mielde, dan ektui go ruđat dán máksui bohtet eará organisašuvnnas dahje doaimmas dán ulbmila várás (addimat, sökttejuvvon ruđat, prošeaktaruđat dahje eará doarjja).
Máksu/buhtadusa njuolggadusat mearrida jahkečoahkkin.
§12 Erenoamáš jahkečoahkkimat
Erenoamáš jahkečoahkkimat doallojit go stivrra eanetlohku mearrida dán, dahje go uhcimus okta goalmmádas jienasteaddji miellahtuin gáibida dán. Čoahkkinbovdehus ja mearrádusat čuovvot seamma njuolggadusaid go dábálaš jahkečoahkkimis.
§13 Njuolggadusrievdadusat
Jus evttohuvvot njuolggadusrievdadusat mat váikkuhit organisašuvnna mihttomeari, struktuvrra dahje ruhtalaš geatnegasvuođaid, de galgá stivra viežžat juridihkalaš rávvema ja bidjat dan ovdan jahkečoahkkimii ovttas evttohusaiguin.
Njuolggadusrievdadusat sáhttet dahkkojuvvot dušše jahkečoahkkimis 2/3 eanetlohkuin miellahtuin geat leat sajis. Evttohusat fertejit leat stivrii sáddejuvvon uhcimus guhtta vahku ovdal jahkečoahkkima. Rievdadusat bohtet fápmui dakkaviđe, jus ii jahkečoahkkin mearridit eará.
§ 14 Heaittihit (oppløsning) — ii rievdadeaddji
Dát paragráfa lea meroštuvvon nugo “ii rievdadeaddji” organisašuvnna vuođđudandokumeantta mielde (14.06.2024) ja lea suodjaluvvon. Buot geahččaladdamat rievdadit dán paragráfa leat dohkkehisat jus dat rihkkut gustojeaddji lágain dahje vuođđudandokumeanttas.
Evttohus organisašuvnna heaittihit sáhttá ovddiduvvot stivrra bokte go uhcimus 3/4 miellahtuin leat dan ovddas, dahje go uhcimus 40 % máksán miellahtuin ovttas ovddidit dakkár evttohusa.
Evttohus heaittihit ferte leat stivrii boahtán uhcimus 6 mánu ovdal dábálaš jahkečoahkkima, ja galgá dakkaviđe almmuhuvvot buot miellahtuin dakkár vugiin mii sihkkarasta lohkamušvuođa ja oidnosisvuođa.
Jus organisašuvdna heaittihuvvo, de galget searvvi netto áiggit ja áigodat (eiendom) mannat Álta suohkanii, mii lea organisašuvnna mihttomeari sisa vuođđudandokumeantta mielde.